Reede, 27. september 2013

KOKANDUSKURSUS



05.oktoober kell 15.00  Kaasiku Loovkeskuses kokanduskursus. Teeme toortaimetoitu ja keskendume porgandile, sibulale ja õunale.

Koolitajaks on Mai Muldmaa USA-st ja koolitus on interaktiivne.

Info ja registreerimine Anu Altmets tel 5335 8212

Pühapäev, 22. september 2013

Puu- ja köögiviljad – kas karpi, keldrisse või keedupotti?


Suve lõpp ja sügise algus toob aedadest toidulauale aasta suurima valiku värskeid loodussaadusi. Kodukööki jõudnud köögiviljad sobivad taldrikule nii värvilise toorsalati kui sooja praelisandina, nii mahlase hautise kui sametise püreesupina. Magusad puuviljad ja marjad lähevad aga põske, pirukatesse, hoidistesse ning kuivatusplaadile. Kogudes kokku ideid, kuidas värvilisi vilju võimalikult mõnusates kombinatsioonides õhtusöögiks valmistada või talveks hoidistada, võib abi olla ka sellest, kui meelde tuletada mõned põhitõed puu- ja köögiviljade võimalike valmistamis- ja säilitamismeetodite kohta.
Tõsiasi on see, et puu- ja köögiviljad hakkavad oma vitamiine kaotama juba õhuhapniku toimel nende hakkimisel, riivimisel või tükeldamisel ning samuti nende säilitamisel otseses päikesevalguses. Kuna köögiviljade eeltöötlemine enne toiduvalmistamist on enamasti hädavajalik, tuleks need pärast tükeldamist võimalikult kiirest ära kasutada või tarbida. Muidugi kehtib pea alati ka põhimõte, et viljad on parimad just peenralt värskelt korjatuna.
Aedviljade kuumtöötlemine mõjutab aga enamiku vitamiinide sisaldust valmistatavas roas. Seega võiksid eelistatud toiduvalmistamisviisideks olla need, mille käigus kasutatakse ära ka toidu hautamis- või keeduvedelik või töödeldakse köögivilju üksnes auruga (aurutamine). Ühe põneva erandina võib siinkohal aga välja tuua lükopeeni, sügavpunase värvipigmendi, mis kaunistab meile tuttava tomati väljanägemist ja annab talle kuhjaga tervistavaid omadusi. Nimelt suureneb lükopeeni omastatavus just kuumutamisel ja seda koostöös mõningase rasvainega (nt õliga). Seega pole hetkel paremat soovitust pasta nautimiseks, kui kasutada selle valmistamiseks kodust tomatikastet, kuhu on lisatud veelgi punaseid, oranže ja kollaseid grillitud köögivilju. Keele alla viiva kastme saab näiteks tomatitele erivärviliste paprikate ja suvikõrvitsa- või baklažaaniviilude lisamisel. Samuti peaks pasta loomulikult olema tehtud täisterajahust, sest muidu jääb meil tervisele palju head ja kasulikku saamata.
Viimasel ajal on palju juttu olnud ka puuviljade ja marjade, samuti köögiviljade kuivatamisest kui ühest nende säilitamise viisist. See on nutikas mõte ja kasutusel olnud juba väga ammustest aegadest. Nii pakub puu- ja köögiviljade ning marjade kuivatamine suurepärast võimalust valmistada aasta külmemaks pooleks ette põnevaid ja tervislikke vahepalasid ning talletada suvemaitseid. Kuivatamine kui säilitusviis põhineb eelkõige viljades sisalduva vee eemaldamisel ja sealsete toitainete kontsentreerumisel. Enamiku puu- ja köögiviljade söödavast osast moodustab vesi koguni 70-95%, asetades veerikkamate viljade loetelu tippu rohelised lehtköögiviljad ja kurgid-melonid ning nimekirja allossa jahusemad või suurema õlisisaldusega viljad nagu banaan, viigimari, avokaado ja oliivid. Eelpooltoodut arvesse võttes on arusaadav, et kuivatamisel kaotavad enamus puu- ja köögiviljadest ning marjadest valdava osa oma algsest kaalust, koondades järelejäänud ossa seeläbi kõik oma mineraalained ja paljud vitamiinid.
Üks vitamiin, millele kuivatamine ega ka ükski teine töötlemisviis aga sugugi ei meeldi, on C-vitamiin. Sellest tulenevalt on igati hea mõte oma päevastest puu- ja köögiviljaportsjonitest vähemalt pooled värskete vahepaladena või toorsalatina ära süüa. Et igal taldrikul ja magustoidukausis oleks järgneval aastal midagi looduslikult värvilist – sööme ära!


Ann Jõeleht, Tervise Arengu Instituut

Sööme ära ehk porgandi-sibula ja õuna nädala retseptid

Tulemas on Kaasiku Loovkeskuses toitlustuskursus kus keskendutakse sibula- õuna ja porgandi toortoitudele.


Mida veel saab teha õunast -sibulast ja porgandist. 
Mõistagi on puu- ja köögivilju kõige kasulikum süüa värskelt. Kui aga lõputult ei jaksa või üle jääb, nagu varasügisel juhtuma kipub, siis toidu sisse panna. Mida teevad õunte, sibulate ja porganditega need, kes kokkamisega sinasõbrad?
ÕUNAST
Perenaise pagariäri eestvedaja Eva Palu
Ahjusaiad õunte ja juustuga
Ahjusaiad nagu ikka, kuid õunad lisavad kattele mahlasust. Kasutada võib nii röst- kui ka tavalist saia.
•    4 viilu saia
•    2 õuna
•    75 g Gouda juustu
•    veidi võid
Puhasta, koori ja tükelda õunad ning prae pannil võiga pehmeks. Soovi korral lisa pisut kaneeli. Riivi juust.
Pane saiad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata õuntega ja raputa kõige peale juustu. Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni juust on pealt sulanud ja saiad krõbedad.
Aiasaaduste salat
See on lihtsasti valmiv salat värskest kraamist aiast või turult. Võid sellele lisada ka praetud suvikõrvitsaviile, idusid, keedetud muna, piinia- ja kõrvitsaseemneid.
Kogusest jätkub kahele sööjale.
•    1 salatipuhm
•    1 õun
•    1 keskmine porgand
•    3–4 sl feta juustu (võib asendada ka mozzarella või parmesaniga)
•    2 keskmist tomatit
•    1 kurk
•    soovi korral 3–4 sl konservkikerherneid
Kastmeks:
•    0,5 dl oliivõli
•    1 tl veiniäädikat (või sidrunimahla)
•    1 tl vedelat mett
•    soola, pipart
Pese salat ja rebi või lõigu väiksemaks, aseta kaussi. Eemalda õunal südamik ja viiluta – kui kasutad oma aia õunu, ei ole vaja koorida. Riivi porgand jämeda riiviga. Tükelda tomat ja kurk. Tõsta komponendid koos kikerhernestega salatile.
Sega kokku kastme ained, kalla salatile ja sega läbi. Tõsta peale murendatud feta juust ja serveeri kohe.

PORGANDIST
Kokk Aleksander Ugur
Porgandi püreesupp maapähklitega
Seda suppi pakutakse sel nädalal ka Otepää kohvikus L.u.m.i.
Kogusest jätkub kahele sööjale.
•    100 g porgandeid (1 suurem või 2 väiksemat)
•    veerand sibulat
•    1 küüslauguküüs
•    1 sl maapähkleid + veidi kaunistuseks
•    2 sl 35% vahukoort
•    paar saiaviilu
•    1 sl ürdiõli
•    maitse järgi soola ja pipart
•    noaotsatäis riivitud muskaatpähklit
•    veidi võid ja toiduõli
Haki küüslauk ja sibul ning kuumuta vähese õli ja võiga. Lisa peeneks hakitud porgand, kuumuta, lisa 1,5 dl vett ja hauta läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Püreesta ja kuumuta uuesti, lisa rõõsk koor ning  riivitud muskaatpähkel. Tulemus peab jääma kreemjas.
Puhasta maapähklid käte vahel koortest ja rösti pannil väheses õlis. Lisa supi sisse ja kuumuta läbi.
Saiakrutoonideks lõika sai väikesteks kuubikuteks ja maitsesta-sega vähese ürdiõliga (õli võiks sisaldada natuke küüslauku, sidrunikoort, tüümiani, laimimahla, basiilikut, soola, pipart). Küpseta saiakrutoonid ahjus krõbedaks.
Lõika maapähklid laastudeks.
Aseta serveerimisel supile kaunistuseks veidi saiakrutoone, maapähklilaastusid ja paar tilka ürdiõli.

Stilist Merit Boeijkens
Mahlane porgandikook
Olen katsetanud erinevaid porgandikooke, kuid see oma mahlasusega on jäänudki läbi aegade mu lemmikuks.
•    200 g jahu
•    250 g suhkrut
•    2 tl kaneeli
•    1/2 tl soodat
•    125 g (1 1/2 dl) toiduõli
•    2 muna
•    120 g kookoshelbeid + 1 tl vormi vooderdamiseks
•    300 g purustatud konservananassi
•    250 g riivitud porgandeid
Katteks:
•    200 g toorjuustu (Philadelphia)
•    50–100 g tuhksuhkrut
•    1 tl vanillisuhkrut
Kaunistuseks:
•    1 purk konserveeritud ananassirõngaid
•    kokteilikirsse
Sega omavahel kuivaineid. Lisa õli, munad ja riivitud porgand ning nõrutatud ananassitükid. Määri lahtikäiv 24 cm läbimõõduga tordivorm võiga, puista üle kookoshelvestega, vala tainas vormi ja  küpseta 175-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni tainas enam tiku külge ei jää. Lase mõni minut vormis jahtuda ja tõsta koogirestile.
Nõruta ananassirõngad ja immuta ülejäänud siirupiga kooki – ära koonerda. Kõige mugavam on immutamiseks kasutada silikoonpintslit.
Sega toorjuust, tuhksuhkur ja vanillisuhkur ning määri koogile. Tõsta ananassirattad õiekujuliselt koogile. Iga rõnga auku aseta kokteilikirss.

SIBULAST
Toiduajakirjanik Tuuli Mathisen
Sibula- ja/või kapsapirukas
See põnev pirukas pärineb tegelikult Peipsiveerel elavalt Ritalt, kelle hõrgutavat küpsetist teatakse kogu külas. Intrigeeriv on taina valmistamise moodus: ühelt poolt on tegemist biskviittaina omaga sarnaneva valmistamisloogikaga, kuid üllatajaks on majonees, mida lisatakse üsna ohtralt. Sama pirukat võib proovida teha nii sibula, kapsa kui ka nende seguga. Võin kinnitada, et tulemus on maitsev.
•    3 suuremat muna
•    1 sl hapukoort
•    5 kuhjaga sl jahu
•    250 g rammusat majoneesi
•    0,5 tl soodat + 0,5 tl kanget toiduäädikat, lusikas kokku segatuna
•    u 350 g sibulat või 500 g kapsast või mõlemat pooleks  
•    soola ja pipart
•    võid või õli ja või segu
Haki sibul ja/või kapsas ja prae pannil võis või õli ja või segus kergelt läbi, kapsas võiks jääda veidi krõmps. Maitsesta soola ja pipraga.
Taina jaoks vahusta munakollased, lisa hapukoor, jahu, majonees, omavahel kokku segatud äädikas ja sooda. Vahusta ka munavalged ja sega ettevaatlikult ülejäänud taina sisse.
Määri ahjuvorm võiga (26–28 cm läbimõõduga või poole ahjuplaadi suurune), kalla pool tainast vormi põhja. Laota peale  läbipraetud sibul-kapsas. Kalla sellele teine pool tainast ja küpseta 180–200-kraadises ahjus, kuni pirukas on kuldpruun ning tainas ei jää enam tiku külge.
Maitseb hästi nii soojalt kui ka järgmisel päeval jahtunult.

Viis peotäit päevas
Kas teie sööte iga päev ära 500 g ehk umbes viis peotäit puu- ja köögivilju? Kui mitte, siis püüdke seda teha, eriti nüüd, kui kodumaine värske kraam aias-põllul küps, soovitab Tervise Arengu Instituut  oma tänavusügiseses teavituskampaanias «Sööme ära».
Just selline on puu- ja köögiviljade kogus, millest alates võib täheldada nende haigusi ärahoidvat toimet. Seejuures võiksid viiest peotäiest kolm olla köögi- ja kaks puuviljad.
See nädal on kuulutatud porgandi-, järgmine õuna- ja ülejärgmine sibulanädalaks, mil paljud söögikohad ja poed teevad temaatilisi sooduspakkumisi. Vt lisa www.toitumine.ee.

Laupäev, 21. september 2013

Tulemas kokanduskursus!

Kaasiku Loovkeskus kutsub kokanduskursusele, kus tehakse toortoite ja keskendutakse kolmele põhi toiduainele porgand, õun ja sibul !

Jälgi uudiseid 

Kokanduskursus toimub Tervise Arengu Instituudi "Sööme ära! " kampaania raames. 


Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
16. september 2013

Algab puu- ja köögiviljade söömise teavitus „Sööme ära!“

Tervise Arengu Instituut alustab taas üle-eestilist teavitust „Sööme ära!“, mis tuletab inimestele meelde, et tervise toetamiseks on vajalik süüa päevas vähemalt viis portsjonit ehk peotäit puu- ja köögivilju.  

Kuigi puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhialustest, sööb vaid 9% Eesti elanikest soovituslikud viis ja enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas. Eelmisel sügisel 15-74-aastaste elanike seas läbi viidud küsitlus näitas, et ligi pooled ehk 49% inimestest sööb 1-2 portsjonit puu- ja köögivilju päevas ning 26% ei söö neid igapäevaselt üldse.

Puu- ja köögiviljade vähese söömise üks põhjustest on inimeste endi väitel, et need on kallid. Lisaks on takistusteks inimeste mugavus, oskuste- ja ajapuudus: paljud ütlevad, et puu- ja köögiviljade toiduks valmistamine võtab liiga kaua aega ning neil napib selleks ideesid.

„Meie eesmärk on teavitusega näidata, et puu- ja köögivilju saab lihtsalt tavapärasele toidule lisada. Loodame ajakirjanduse ja toitumine.ee veebilehe vahendusel anda inimestele selleks hulgaliselt inspiratsiooni,“ ütles Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. Pitsi lisas, et puu- ja köögiviljade söömiseks pole Eestimaal soodsamat aega kui varasügis, mil värske kraam on aedades ja põldudel valmis saanud.

Tänavune „Sööme ära!“ keskendub nädalate kaupa kolmele viljale: 16.-22. septembrini toimub porgandinädal, sealt edasi jätkub õunanädal ja seejärel tuleb sibulanädal. Vastavalt teemanädalatele leiab veebileheltwww.toitumine.ee rohkesti retsepte ning aktsiooniga liitunud toidukohtade ja kaupluste sooduspakkumisi. Kampaania koostööpartnerid on Selver, Rimi, ETK, Prisma ja Comarket. Samuti löövad selles kaasa Oilio, AS Põltsamaa Felix ning Fairfood OÜ.

Tervise Arengu Instituut ootab „Sööme ära!“ aktsiooniga kaasa lööma ka kõiki eestimaalasi: selleks tuleb külastada veebilehte toitumine.ee, vastata seal tervisliku toitumise teemalisele küsimustikule või lisada oma retsepte ja pilte puu- ja köögivilju sisaldavatest lemmikroogadest. Pilte võib lisada ka Instagrami ja Twitterisse kasutades hashtagi #5päevas.

Puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhilistest näitajatest. Just viis portsjonit on see kogus, millest alates täheldatakse puu- ja köögiviljade haigusi ennetavat toimet. Üks peotäis on umbes 100 grammi ning viiest portsjonist kolm võiksid olla köögiviljad ja kaks puuviljad.
Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vett ja vitamiine, samuti mineraalaineid, kiudaineid ja fütotoitaineid, mis aitavad ennetada kroonilisi haigusi, südameveresoonkonna haigusi ning mõningaid vähkkasvajate vorme. Need erinevad ained toimivad antioksüdantidena, toetavad inimese immuunsüsteemi, aitavad alandada vere kolesteroolitaset ning vererõhku ja osadel ainetel on ka antibakteriaalsed omadused.

Teavitust, mis kestab kuni 6. oktoobrini rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

Teisipäev, 17. september 2013

Metsa väärtuste koolituse kokkuvõte



Mis on mets? Mets on ökosüsteem mis koosneb floorast ja faunast, kes seal elavad. Mets on suure puude tihedusega maa-ala.

Mets on toitnud meie kultuuri ja hoides endaga esivanemate pärandit. Meie keeles, pärimuslugudes ja rahvalauludes, meie igapäeva elus kasutatakse puit esemeid ja sidemeid metsaga.

Mets on toitnud, mets annab meile energiat, mets annab meile marju seeni, liha, puitu ja väärtusi. Ilma metsata poleks meil hapniku mida hingata.
Eesti metsaliikide oletatavad arvud:
seened 2500
samblikud 600
samblad 250
soontaimed 450
ümarussid 300
teod 65
ämblikulaadse 1000
putukad 10000
selgroogsed 150 lisaks on metsas mikroobe, baktereid  ja algloomi

Metsa säästva arenguga säilitame nii olemasolevatele põlvedele elamisvääre elukeskkonna. Loodus, inimesed ja majandus peab toimima tasakaalus.
Tulu metsamajandamisel, mets toodab meile jätkusuutlike hüvesid,  saame puidu müügist ja kinnisvara arendamisest, taastuvenergiast, metsakõrval kasutusest, jahimajandusest,loodusturismist. Kuid sealjuures peab jälgima ka keskkonna mõjusid milleks on vee ja pinnase kaitse, süsiniku sidumine, hapniku tootmine, elukeskkonna kvaliteet, pärandkultuur, maastike mitmekesisus. Läbi  säästva majandamise jõuame me kohaliku elanikkonna heaolu kasvuni.


Mets loob meile väärtusi ja meie ülesanne on neid väärtusi hinnata ja oskuslikult kasutada.

Lihtne kännuseen ehk tuletael aga ometi oli ta meie esivanematel igapäevaselt tähtis ja vajalik tule hoidmise kohal.


Kaasiku Loovkeskuse õuesõppeklass, mis on valminud keskkonna säästaval põhimõttel taaskasutavatest materjalidest.