Esmaspäev, 28. oktoober 2013

Eetlised põhimõtted Kaasiku Loovkeskuses

Demokraatlik juhtimine ja toimimine1. Kaasiku Loovkeskusel (edaspidi LK) on selge ja arusaadav missioon: hoida piirkonna väärtusi ja arendada siinset elukeskkonda. Kaasiku LK järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
2.Kaasiku LK  väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Kaasiku LK kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
3. Kaasiku LK kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid ja toetajaliikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
4. Kaasiku LK  peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
5. Kaasiku LK püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
6. Kaasiku LK  , saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt ning omatulu teenides kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.
Kodanikujulgus ja hoolivus7. Kaasiku LK ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
8. Kaasiku LK, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
9. Kaasiku LK ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.
Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
10. Kaaisku LK kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
11. Kaasiku LK lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.
Vastutus ja aruandmiskohustus
12. Kaasiku LK annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
13. Kaasiku LK peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
14. Kaasiku LK avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.
Avatus ja läbipaistvus
15. Informatsioon Kaasiku LK missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta on avalik ja arusaadav.
16. Kaasiku LK suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
17. Kaasiku LK  on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine18. Kaasiku LK on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
19. Kaasiku LK ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks
Sallivus
20. Kaasiku LK tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
21. Kaasiku LK  ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

MTÜ Kaasiku Taluselts põhikiri






MTÜ Kaasiku Taluselts

MTÜ Kaasiku Taluselts asutati 2009 aastal eesmärgiga arendada piirkonda seal juures Kirdalu külaväljakut.

MTÜ juhatus on kaheliikmeline Anu Altmets (projektid, arendus, koolitus) ja Aivo Altmets (finants)

Kirdalu külaväljakule paigaldati 2007 aasta suvel kiik ja välikäimla. Projekti rahastas KOP
MTÜ Kaasiku Taluselts on koostöös Kodukant Harjumaaga korraldanud erinevaid koolitusi kogukonna liidritele.

Koostööpartner MTÜ Viikingite külale, kus 05.2010-05.2011 korraldati erinevaid õpitubasid ja loenguid arendamaks kodanikeühiskonda. Projekti rahastas MISA.

MTÜ Kaasiku Taluselts hooldab ja korrastab Kirdalu külaväljakut ja korraldab ühisüritusi.
Aktiivselt on osaletud Nelja Valla Kogu poolt korraldatud õppereisidel ja tegevustes, kust on kogutud erinevaid kogemusi ja on asutud neid elluviima.

2012 projekt " Nelja Valla Turismiarengu strateegia koostamist" projekti rahastab PRIA

2013 koostöö Eesti Metsaühistute Liiduga loodusõpperaja  ja aktiivõppe klassi rajamiseks.
2013 Keraamikakoja sisustamise eeltaotluse positiivne otsus.  LEADER

2013 Kaasiku Loovkeskuse arendus ( õuesõppeklass, sepikoda koostöös Viljandi Kultuuriakadeeimai tudengitega, käsitööõpikojad ja metsandusalased loengud, kokanduskursus )

2013 esitatud projekt keraamikakursuse teostamine uues keraamikakojas


2013 esitatud taotlus kogukondliku teenuse arendamiseks mahlategemiseks vajaminevate inventari soetamise näol.

Pühapäev, 6. oktoober 2013

"Digiretseptid"

Kokanduskursus oli interaktiivne, kokku valmistati süüa üheaegselt 3 erinevas köögis ja omavahel suheldi SKYPE vahendusel. Koolitus oli populaarsem meeste hulgas kuna neile äratas huvi taimtoidu vastu suuremal määral kui naistele. Kuigi leidsid, et kui üks suur tükk liha juurde siis on päris hea nii läkski toortoidu "improsuppi" marinaadiks karbonaadile ja meespere sai söönuks.

Naised aga pidid siis seekord leppima lehtkapsakrõpsude ja rabarberiveiniga.

Õppematerjal mida saab kasutada kus iganes kohas.

Õunakook "vahukoorega"
http://www.youtube.com/watch?v=RtJjw9YlfAU

Tagasiside- krrem meenutab vahukoort ja on ülirammus. Üle ühe väikese tüki seda kooki ei taha

Kreemine paprikasupp
http://www.youtube.com/watch?v=ae8jWCDCiKw
Tagasiside- Väga kiire ja lihtne alternatiiv kastemetele

Pikkpoiss ilma lihata
http://www.youtube.com/watch?v=vW7xgCM7PrE
Tagasiside- toorelt parem , kui kuivatatult, kuna siis tuli pähklimaiste välja

Kanasalat
http://www.youtube.com/watch?v=FRjfR57xVdU
Tagasiside- vaieldamatult LEMMIKTOIT, kiire ja maitsev.



Pidusem sügissalat:
-õun
-pirn
-päevalilleseemne võrsed
-natuke umbrohtu aiast 
-rukola
-kõrvitsaseemneid
-kasteks poole sidruni mahl, õli, natuke mett ja soola.
-pirn-päevalilleseemne võrsed-natuke umbrohtu aiast -rukola-kõrvitsaseemneid -kasteks poole sidruni mahl, õli, natuke mett ja soola.


Reede, 27. september 2013

KOKANDUSKURSUS



05.oktoober kell 15.00  Kaasiku Loovkeskuses kokanduskursus. Teeme toortaimetoitu ja keskendume porgandile, sibulale ja õunale.

Koolitajaks on Mai Muldmaa USA-st ja koolitus on interaktiivne.

Info ja registreerimine Anu Altmets tel 5335 8212

Pühapäev, 22. september 2013

Puu- ja köögiviljad – kas karpi, keldrisse või keedupotti?


Suve lõpp ja sügise algus toob aedadest toidulauale aasta suurima valiku värskeid loodussaadusi. Kodukööki jõudnud köögiviljad sobivad taldrikule nii värvilise toorsalati kui sooja praelisandina, nii mahlase hautise kui sametise püreesupina. Magusad puuviljad ja marjad lähevad aga põske, pirukatesse, hoidistesse ning kuivatusplaadile. Kogudes kokku ideid, kuidas värvilisi vilju võimalikult mõnusates kombinatsioonides õhtusöögiks valmistada või talveks hoidistada, võib abi olla ka sellest, kui meelde tuletada mõned põhitõed puu- ja köögiviljade võimalike valmistamis- ja säilitamismeetodite kohta.
Tõsiasi on see, et puu- ja köögiviljad hakkavad oma vitamiine kaotama juba õhuhapniku toimel nende hakkimisel, riivimisel või tükeldamisel ning samuti nende säilitamisel otseses päikesevalguses. Kuna köögiviljade eeltöötlemine enne toiduvalmistamist on enamasti hädavajalik, tuleks need pärast tükeldamist võimalikult kiirest ära kasutada või tarbida. Muidugi kehtib pea alati ka põhimõte, et viljad on parimad just peenralt värskelt korjatuna.
Aedviljade kuumtöötlemine mõjutab aga enamiku vitamiinide sisaldust valmistatavas roas. Seega võiksid eelistatud toiduvalmistamisviisideks olla need, mille käigus kasutatakse ära ka toidu hautamis- või keeduvedelik või töödeldakse köögivilju üksnes auruga (aurutamine). Ühe põneva erandina võib siinkohal aga välja tuua lükopeeni, sügavpunase värvipigmendi, mis kaunistab meile tuttava tomati väljanägemist ja annab talle kuhjaga tervistavaid omadusi. Nimelt suureneb lükopeeni omastatavus just kuumutamisel ja seda koostöös mõningase rasvainega (nt õliga). Seega pole hetkel paremat soovitust pasta nautimiseks, kui kasutada selle valmistamiseks kodust tomatikastet, kuhu on lisatud veelgi punaseid, oranže ja kollaseid grillitud köögivilju. Keele alla viiva kastme saab näiteks tomatitele erivärviliste paprikate ja suvikõrvitsa- või baklažaaniviilude lisamisel. Samuti peaks pasta loomulikult olema tehtud täisterajahust, sest muidu jääb meil tervisele palju head ja kasulikku saamata.
Viimasel ajal on palju juttu olnud ka puuviljade ja marjade, samuti köögiviljade kuivatamisest kui ühest nende säilitamise viisist. See on nutikas mõte ja kasutusel olnud juba väga ammustest aegadest. Nii pakub puu- ja köögiviljade ning marjade kuivatamine suurepärast võimalust valmistada aasta külmemaks pooleks ette põnevaid ja tervislikke vahepalasid ning talletada suvemaitseid. Kuivatamine kui säilitusviis põhineb eelkõige viljades sisalduva vee eemaldamisel ja sealsete toitainete kontsentreerumisel. Enamiku puu- ja köögiviljade söödavast osast moodustab vesi koguni 70-95%, asetades veerikkamate viljade loetelu tippu rohelised lehtköögiviljad ja kurgid-melonid ning nimekirja allossa jahusemad või suurema õlisisaldusega viljad nagu banaan, viigimari, avokaado ja oliivid. Eelpooltoodut arvesse võttes on arusaadav, et kuivatamisel kaotavad enamus puu- ja köögiviljadest ning marjadest valdava osa oma algsest kaalust, koondades järelejäänud ossa seeläbi kõik oma mineraalained ja paljud vitamiinid.
Üks vitamiin, millele kuivatamine ega ka ükski teine töötlemisviis aga sugugi ei meeldi, on C-vitamiin. Sellest tulenevalt on igati hea mõte oma päevastest puu- ja köögiviljaportsjonitest vähemalt pooled värskete vahepaladena või toorsalatina ära süüa. Et igal taldrikul ja magustoidukausis oleks järgneval aastal midagi looduslikult värvilist – sööme ära!


Ann Jõeleht, Tervise Arengu Instituut

Sööme ära ehk porgandi-sibula ja õuna nädala retseptid

Tulemas on Kaasiku Loovkeskuses toitlustuskursus kus keskendutakse sibula- õuna ja porgandi toortoitudele.


Mida veel saab teha õunast -sibulast ja porgandist. 
Mõistagi on puu- ja köögivilju kõige kasulikum süüa värskelt. Kui aga lõputult ei jaksa või üle jääb, nagu varasügisel juhtuma kipub, siis toidu sisse panna. Mida teevad õunte, sibulate ja porganditega need, kes kokkamisega sinasõbrad?
ÕUNAST
Perenaise pagariäri eestvedaja Eva Palu
Ahjusaiad õunte ja juustuga
Ahjusaiad nagu ikka, kuid õunad lisavad kattele mahlasust. Kasutada võib nii röst- kui ka tavalist saia.
•    4 viilu saia
•    2 õuna
•    75 g Gouda juustu
•    veidi võid
Puhasta, koori ja tükelda õunad ning prae pannil võiga pehmeks. Soovi korral lisa pisut kaneeli. Riivi juust.
Pane saiad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata õuntega ja raputa kõige peale juustu. Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni juust on pealt sulanud ja saiad krõbedad.
Aiasaaduste salat
See on lihtsasti valmiv salat värskest kraamist aiast või turult. Võid sellele lisada ka praetud suvikõrvitsaviile, idusid, keedetud muna, piinia- ja kõrvitsaseemneid.
Kogusest jätkub kahele sööjale.
•    1 salatipuhm
•    1 õun
•    1 keskmine porgand
•    3–4 sl feta juustu (võib asendada ka mozzarella või parmesaniga)
•    2 keskmist tomatit
•    1 kurk
•    soovi korral 3–4 sl konservkikerherneid
Kastmeks:
•    0,5 dl oliivõli
•    1 tl veiniäädikat (või sidrunimahla)
•    1 tl vedelat mett
•    soola, pipart
Pese salat ja rebi või lõigu väiksemaks, aseta kaussi. Eemalda õunal südamik ja viiluta – kui kasutad oma aia õunu, ei ole vaja koorida. Riivi porgand jämeda riiviga. Tükelda tomat ja kurk. Tõsta komponendid koos kikerhernestega salatile.
Sega kokku kastme ained, kalla salatile ja sega läbi. Tõsta peale murendatud feta juust ja serveeri kohe.

PORGANDIST
Kokk Aleksander Ugur
Porgandi püreesupp maapähklitega
Seda suppi pakutakse sel nädalal ka Otepää kohvikus L.u.m.i.
Kogusest jätkub kahele sööjale.
•    100 g porgandeid (1 suurem või 2 väiksemat)
•    veerand sibulat
•    1 küüslauguküüs
•    1 sl maapähkleid + veidi kaunistuseks
•    2 sl 35% vahukoort
•    paar saiaviilu
•    1 sl ürdiõli
•    maitse järgi soola ja pipart
•    noaotsatäis riivitud muskaatpähklit
•    veidi võid ja toiduõli
Haki küüslauk ja sibul ning kuumuta vähese õli ja võiga. Lisa peeneks hakitud porgand, kuumuta, lisa 1,5 dl vett ja hauta läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Püreesta ja kuumuta uuesti, lisa rõõsk koor ning  riivitud muskaatpähkel. Tulemus peab jääma kreemjas.
Puhasta maapähklid käte vahel koortest ja rösti pannil väheses õlis. Lisa supi sisse ja kuumuta läbi.
Saiakrutoonideks lõika sai väikesteks kuubikuteks ja maitsesta-sega vähese ürdiõliga (õli võiks sisaldada natuke küüslauku, sidrunikoort, tüümiani, laimimahla, basiilikut, soola, pipart). Küpseta saiakrutoonid ahjus krõbedaks.
Lõika maapähklid laastudeks.
Aseta serveerimisel supile kaunistuseks veidi saiakrutoone, maapähklilaastusid ja paar tilka ürdiõli.

Stilist Merit Boeijkens
Mahlane porgandikook
Olen katsetanud erinevaid porgandikooke, kuid see oma mahlasusega on jäänudki läbi aegade mu lemmikuks.
•    200 g jahu
•    250 g suhkrut
•    2 tl kaneeli
•    1/2 tl soodat
•    125 g (1 1/2 dl) toiduõli
•    2 muna
•    120 g kookoshelbeid + 1 tl vormi vooderdamiseks
•    300 g purustatud konservananassi
•    250 g riivitud porgandeid
Katteks:
•    200 g toorjuustu (Philadelphia)
•    50–100 g tuhksuhkrut
•    1 tl vanillisuhkrut
Kaunistuseks:
•    1 purk konserveeritud ananassirõngaid
•    kokteilikirsse
Sega omavahel kuivaineid. Lisa õli, munad ja riivitud porgand ning nõrutatud ananassitükid. Määri lahtikäiv 24 cm läbimõõduga tordivorm võiga, puista üle kookoshelvestega, vala tainas vormi ja  küpseta 175-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni tainas enam tiku külge ei jää. Lase mõni minut vormis jahtuda ja tõsta koogirestile.
Nõruta ananassirõngad ja immuta ülejäänud siirupiga kooki – ära koonerda. Kõige mugavam on immutamiseks kasutada silikoonpintslit.
Sega toorjuust, tuhksuhkur ja vanillisuhkur ning määri koogile. Tõsta ananassirattad õiekujuliselt koogile. Iga rõnga auku aseta kokteilikirss.

SIBULAST
Toiduajakirjanik Tuuli Mathisen
Sibula- ja/või kapsapirukas
See põnev pirukas pärineb tegelikult Peipsiveerel elavalt Ritalt, kelle hõrgutavat küpsetist teatakse kogu külas. Intrigeeriv on taina valmistamise moodus: ühelt poolt on tegemist biskviittaina omaga sarnaneva valmistamisloogikaga, kuid üllatajaks on majonees, mida lisatakse üsna ohtralt. Sama pirukat võib proovida teha nii sibula, kapsa kui ka nende seguga. Võin kinnitada, et tulemus on maitsev.
•    3 suuremat muna
•    1 sl hapukoort
•    5 kuhjaga sl jahu
•    250 g rammusat majoneesi
•    0,5 tl soodat + 0,5 tl kanget toiduäädikat, lusikas kokku segatuna
•    u 350 g sibulat või 500 g kapsast või mõlemat pooleks  
•    soola ja pipart
•    võid või õli ja või segu
Haki sibul ja/või kapsas ja prae pannil võis või õli ja või segus kergelt läbi, kapsas võiks jääda veidi krõmps. Maitsesta soola ja pipraga.
Taina jaoks vahusta munakollased, lisa hapukoor, jahu, majonees, omavahel kokku segatud äädikas ja sooda. Vahusta ka munavalged ja sega ettevaatlikult ülejäänud taina sisse.
Määri ahjuvorm võiga (26–28 cm läbimõõduga või poole ahjuplaadi suurune), kalla pool tainast vormi põhja. Laota peale  läbipraetud sibul-kapsas. Kalla sellele teine pool tainast ja küpseta 180–200-kraadises ahjus, kuni pirukas on kuldpruun ning tainas ei jää enam tiku külge.
Maitseb hästi nii soojalt kui ka järgmisel päeval jahtunult.

Viis peotäit päevas
Kas teie sööte iga päev ära 500 g ehk umbes viis peotäit puu- ja köögivilju? Kui mitte, siis püüdke seda teha, eriti nüüd, kui kodumaine värske kraam aias-põllul küps, soovitab Tervise Arengu Instituut  oma tänavusügiseses teavituskampaanias «Sööme ära».
Just selline on puu- ja köögiviljade kogus, millest alates võib täheldada nende haigusi ärahoidvat toimet. Seejuures võiksid viiest peotäiest kolm olla köögi- ja kaks puuviljad.
See nädal on kuulutatud porgandi-, järgmine õuna- ja ülejärgmine sibulanädalaks, mil paljud söögikohad ja poed teevad temaatilisi sooduspakkumisi. Vt lisa www.toitumine.ee.

Laupäev, 21. september 2013

Tulemas kokanduskursus!

Kaasiku Loovkeskus kutsub kokanduskursusele, kus tehakse toortoite ja keskendutakse kolmele põhi toiduainele porgand, õun ja sibul !

Jälgi uudiseid 

Kokanduskursus toimub Tervise Arengu Instituudi "Sööme ära! " kampaania raames. 


Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
16. september 2013

Algab puu- ja köögiviljade söömise teavitus „Sööme ära!“

Tervise Arengu Instituut alustab taas üle-eestilist teavitust „Sööme ära!“, mis tuletab inimestele meelde, et tervise toetamiseks on vajalik süüa päevas vähemalt viis portsjonit ehk peotäit puu- ja köögivilju.  

Kuigi puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhialustest, sööb vaid 9% Eesti elanikest soovituslikud viis ja enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas. Eelmisel sügisel 15-74-aastaste elanike seas läbi viidud küsitlus näitas, et ligi pooled ehk 49% inimestest sööb 1-2 portsjonit puu- ja köögivilju päevas ning 26% ei söö neid igapäevaselt üldse.

Puu- ja köögiviljade vähese söömise üks põhjustest on inimeste endi väitel, et need on kallid. Lisaks on takistusteks inimeste mugavus, oskuste- ja ajapuudus: paljud ütlevad, et puu- ja köögiviljade toiduks valmistamine võtab liiga kaua aega ning neil napib selleks ideesid.

„Meie eesmärk on teavitusega näidata, et puu- ja köögivilju saab lihtsalt tavapärasele toidule lisada. Loodame ajakirjanduse ja toitumine.ee veebilehe vahendusel anda inimestele selleks hulgaliselt inspiratsiooni,“ ütles Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. Pitsi lisas, et puu- ja köögiviljade söömiseks pole Eestimaal soodsamat aega kui varasügis, mil värske kraam on aedades ja põldudel valmis saanud.

Tänavune „Sööme ära!“ keskendub nädalate kaupa kolmele viljale: 16.-22. septembrini toimub porgandinädal, sealt edasi jätkub õunanädal ja seejärel tuleb sibulanädal. Vastavalt teemanädalatele leiab veebileheltwww.toitumine.ee rohkesti retsepte ning aktsiooniga liitunud toidukohtade ja kaupluste sooduspakkumisi. Kampaania koostööpartnerid on Selver, Rimi, ETK, Prisma ja Comarket. Samuti löövad selles kaasa Oilio, AS Põltsamaa Felix ning Fairfood OÜ.

Tervise Arengu Instituut ootab „Sööme ära!“ aktsiooniga kaasa lööma ka kõiki eestimaalasi: selleks tuleb külastada veebilehte toitumine.ee, vastata seal tervisliku toitumise teemalisele küsimustikule või lisada oma retsepte ja pilte puu- ja köögivilju sisaldavatest lemmikroogadest. Pilte võib lisada ka Instagrami ja Twitterisse kasutades hashtagi #5päevas.

Puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhilistest näitajatest. Just viis portsjonit on see kogus, millest alates täheldatakse puu- ja köögiviljade haigusi ennetavat toimet. Üks peotäis on umbes 100 grammi ning viiest portsjonist kolm võiksid olla köögiviljad ja kaks puuviljad.
Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vett ja vitamiine, samuti mineraalaineid, kiudaineid ja fütotoitaineid, mis aitavad ennetada kroonilisi haigusi, südameveresoonkonna haigusi ning mõningaid vähkkasvajate vorme. Need erinevad ained toimivad antioksüdantidena, toetavad inimese immuunsüsteemi, aitavad alandada vere kolesteroolitaset ning vererõhku ja osadel ainetel on ka antibakteriaalsed omadused.

Teavitust, mis kestab kuni 6. oktoobrini rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

Teisipäev, 17. september 2013

Metsa väärtuste koolituse kokkuvõte



Mis on mets? Mets on ökosüsteem mis koosneb floorast ja faunast, kes seal elavad. Mets on suure puude tihedusega maa-ala.

Mets on toitnud meie kultuuri ja hoides endaga esivanemate pärandit. Meie keeles, pärimuslugudes ja rahvalauludes, meie igapäeva elus kasutatakse puit esemeid ja sidemeid metsaga.

Mets on toitnud, mets annab meile energiat, mets annab meile marju seeni, liha, puitu ja väärtusi. Ilma metsata poleks meil hapniku mida hingata.
Eesti metsaliikide oletatavad arvud:
seened 2500
samblikud 600
samblad 250
soontaimed 450
ümarussid 300
teod 65
ämblikulaadse 1000
putukad 10000
selgroogsed 150 lisaks on metsas mikroobe, baktereid  ja algloomi

Metsa säästva arenguga säilitame nii olemasolevatele põlvedele elamisvääre elukeskkonna. Loodus, inimesed ja majandus peab toimima tasakaalus.
Tulu metsamajandamisel, mets toodab meile jätkusuutlike hüvesid,  saame puidu müügist ja kinnisvara arendamisest, taastuvenergiast, metsakõrval kasutusest, jahimajandusest,loodusturismist. Kuid sealjuures peab jälgima ka keskkonna mõjusid milleks on vee ja pinnase kaitse, süsiniku sidumine, hapniku tootmine, elukeskkonna kvaliteet, pärandkultuur, maastike mitmekesisus. Läbi  säästva majandamise jõuame me kohaliku elanikkonna heaolu kasvuni.


Mets loob meile väärtusi ja meie ülesanne on neid väärtusi hinnata ja oskuslikult kasutada.

Lihtne kännuseen ehk tuletael aga ometi oli ta meie esivanematel igapäevaselt tähtis ja vajalik tule hoidmise kohal.


Kaasiku Loovkeskuse õuesõppeklass, mis on valminud keskkonna säästaval põhimõttel taaskasutavatest materjalidest.

Esmaspäev, 19. august 2013

Metsanduslik koolitus!

Tulemas on metsanduslik koolitus "Metsa mitmekülgsed väärtused", koolitajaks Asta Tuusti. Tule ja kuula ning saa praktilisi näpunäited millised on metsa väärtused.

Koolitus toimub 27.08 kell 18:00

Info ja registreerimine Anu Altmets
tel 5335 8212


Neljapäev, 25. juuli 2013

Loeng "Päikesekalender ja tähtpäevad meie igapäeva elus"



Tulemas on 05.08 kell 18:00- 20:00 loeng "Päikesekalendrist". Mida ta endast kujutab, kuidas põlisrahvad päikesekalendrijärgi tähtpäevu määrasid ja muudki põnevat.
Loengut viib läbi vaieldamatult Eesti parim asjatundja  antud teemal Arvo Pruljan



Loengu eest saab kohapeal annetada korjanduskarpi vähemalt 2 euri.


27.08 kell 18:00 toimub samaskohas metsandusest loeng.

Kolmapäev, 17. juuli 2013

Nelja Valla Kogu turismiturundus strateegia

MTÜ Kaasiku Taluselts  lõpetas aasta kestunud projekti "Nelja Valla Kogu piirkonna turismiturundus strateegia koostamine"
Projekti käigus kaardistati piirkonna ettevõtted, turismiarendajad, kogukonnad ning sügisel 2012 viidi läbi koolitused, kus kaardisati probleemid ja vajadused ning otsiti ühisosa edasiseks koostööks.
2013 aastal asus OÜ Bonviel koostama starteegiat, mille sisendiks oli koolitustelt pärinev informatsioon ja kaardistusmaterjal.
Aprilli lõpus käidi õppekäigul piirkonna ettevõtjate juures  ja juunis valmis lõplik strateegia.
Projekti rahastati PRIA LEADER programmist Nelja Valla Kogu meetmest 2 Kogukonna arendamine kaudu.

Ravimtaime koolitus

Sumedate suveõhtute koolitusprogrammi avakoolitusel, milleks oli "Alternatiivsed metsamajandamise võimalused ehk ravimtaimede koolitus". Koolitusel osales 32 inimest, suured tänud neile, kes tulid ja kuulasid Metsamoori loengut taimedest ja nende energeetikast.
Järgmine kooltus leiab aset 05.08 ja siis kuulame loengut "Päikesekalendrist", kuidas päike mõjutab meie igapäeva elu.

Andra Perv Kiili Naisseltsist tegi eilsest loengust mõnusa kokkuvõtte:

Taime tuleb vaadata, kui inimest
ehk siis nagu sarnasuse sündroomi – kui vajame abi jalgadele, suguorganitele peame kasutama taime juuri.
Pea puhul õit jne
Õis – nägu mis näitab kas me särame või on oleme väsinud.
Vars on keha ja juured suguelunditest jalgadeni. Selgroog.
Lehed – hing ehk hingamisorganid.
Seemned peas olevad mõtted, mida me külvame, me peame neil laskma alati juurduda enne kui loodame, et nendest võrsed kasvavad aga inimesed tahavad kohe… Aju on hormonaalne süsteem.
Taime vägi on aga erinev kevadel varajased esimesed lehed ja juured on kõige tugevamad sügiseses kannavad endas teistsugust energiat sest selles on tugevam vastupanuvõime kuna valmistab meid ette talveks ja aitab vastu panna külmale.

Taimed näitavad ka muud näiteks sirel on lahkumise energia – kui keegi läheb kodust ära siis näiteks sirel sellel aastal ei õitse.

Kollane värvus – võilill, vereurmarohi, üheksavägine, päevalill, saialill – neis on mõruainet mis aitab meie sappi ja maksa tugevdada ja puhastada.
Hiirekõrvaseemned – kõrgvererõhutõve vastu, kuna ta on südame kujuline. Sisaldab samas ülipalju K vitamiini.

Inimene on selline nagu on tema elukeskkond.  

Eestimaal on paljudes taimedes palju kaltsiumi ka joogivees ja see näitab seda, et me peame olema tugevad ja vastupidavamad kui soojamaa inimesed.
Lõunamaalased – nende erinevad kunstid aitavad luua harmooniat ja tasakaalu mis on vajalik just soojal maal ellujäämiseks.
Eestlased vajavad enim rahustavaid ja vastupanu suurendavaid taimi mitte energiat tõstvaid ergutavaid taimi, kuna see on omane selle maa kliimale ja kuna just selleks need taimed meil kasvavad.
Juurde peaks võtma magneesiumi rikkaid taimi, kuna kaltsiumi toodavad enamikud taimed meie aias ja põllul.
Inimene on suletud süsteem ja taimed avatud süsteem ja see teadus on Biosemiootika.

Taimed aitavad inimest paari sekundi jooksul, samas kui muud asjad reiki jm 30 – 40 minuti jooksul seega taimed on tugevama energiaga. 

TAIMEDE ENERGIA INIMESE ENERGIALE – BIONERGEETILINE RAVI.

Haigus peab minema välja sealt kus ta sisse tuli – ehk samast kohast. Soovitatav on kuurina teha läbi 21 päeva kõikide nende taimedega vastava energia saamiseks.

MÜNT
Kustutaja ja unustaja kui sul midagi vaja meelest ära kustutada kasuta piparmünti, midagi on liiga palju siis kustutab eelneva protsessi ja aitab alustada uut. Valu vastane taim, vähendab elektromagnetvälja mõju inimesele. Aitab vabastada kuhjunud ja vanaks läinud mõtetest tunnetest, peavalud.

RAUDROHI
Verelill – vereringe organid, paneb verejooksu kinni ninas näiteks lehe hoidmine aitab, mõjutab vereloomet luuüdis. Annab energiat, kaotab masenduse, depressiooni ja ükskõiksuse.
Külmetuse korral aitab kiiresti verevoolule kaasa hommikuti kasutada ainult kuna ta ergutab. Suur mõju naiste suguorganitele, aitab emaka kokkutõmbamisel, sünnitusel hea kaaslane. Erinevad traumad, kui haav ei taha kokku kasvada: raudrohi või tõrvasalv.
Juua teena või teha tõmmis ja ennast sellega üle valada.

MELISS
Teeb südame rõõmsaks, kasutada ainult lehti ja enne õitsemist. Melissi energeetiline sõnum – rahulolutunde ja armastuse loomine iseenda suhtes. Kasutada õhtuti enne magama minemist, rahustab südametegevust, tekitab heaolutunde. Mehed, kes ei mäleta unenägusid hakkavad neid nägema ja mäletavad sisu.  
Tugevad haavad, põletus, villid – melissi seerum, tõmmis peale panna. Lisaks on tal viiruste peatamise toime, bakterite leviku peatamine organites.

ANGERVAKS
Valge kreemjas meelõhnaline taim mis paneb sisemise tasakaalu paika, põletiku ära võtja, tugev palaviku alandaja, kui teha tõmmis ja sellega keha sissemäärida on kiirema toimega kui rohud. Naistele hea verejooksude puhul. Mõjutab inimese kolmandat silma – on juhuseid, kus selle kasutamisel pikema aja jooksul on hakatud isegi vaime nägema, ette ennustavaid unenägusid. Maagiline ja võimas taim parandab villid ja haavad.

KROONOHAKAS – tõstab vererõhku.

PUNANE RISTIK – kurguenergia, suguorganid. Naiste taim lahendab kõik naiste probleemid kuni kliimaksini välja. Kliimaksi ajal naine hakkab uutmoodi maailma tunnetama ja ristik aitab tal selleni kiiremini jõuda. Suur östrogeeni allikas – energeetika, suhtlemine.
Lisaks aitab päästa piinavatest köhadest kõik erinevad bakteriaalsed ja muud viiruslikud köhahaigused. Paar tassi teed. Tinktuuri piserdada õhtul voodis enda peale, kui ei ole soovi uinuda.

NÕGES – Liikuma panev jõud, kuna tema energia on selline sest kokkupuutel nahaga ta kõrvetab ja tekitab teistsuguse emotsiooni. Toob välja sisemise looma, tõstab sugutungi, toitainete rikas taim sisaldab palju vitamiine, mineraalidest enim rauda, magneesiumi.
Nõgesesalv – lahenevad need naha probleemid mis muude salvidega ära ei lähe, ohatised, allergilised lööbed.

PÕDRAKANEP – meeste taim – tulilill. Mõjub organismile sarnaselt nagu kanep ergutab. Siberis korjatakse lehed ja külmutatakse siis kuivatatakse ja keedetakse talvel piimas seda nimetatakse Ivan Chai tänu sellele imejoogile elavad siberlased rasked talved üle.
Kui kasutada põdrakanepi juurt siis võib 3 ööpäeva järjest tantsida.

NAISTEPUNA – nimetatakse ka Johannese veri. Müstiline, maagiline vägi kuna sisaldab päikese kaudu tekkivat ainet hüperatsiin. Kasutada kui kellelgi on süütunne, et ei ole piisavalt hea - tee, pigmendilaigud aitab ära võtta kui kasutada tõmmist. Tugev rahusti antidepressant, paljudes ravimites kasutatud taim. Kui laps pissib voodisse öösel, paanika häired rahustite asemel. Naistepuna annab päikese sinu ellu.

KÜSIMUSED:

Astma ja migreen –  mõlemad hingeline valu, hoolivuse puudumine, armastusega seotud probleemid. Aitab männikasvud, männiokkad, nurmenukk (sisemine hirm miks mina pean tegema kõike).

Kikkaputk – suure raviomadusega taim.

Harilik mailane – aitab üle saada insuldi tagajärjel peavaludest, tee.

Metsvits – hingamisteede haigused.

Verevedeldaja – pajukoor korjata kui lahti on keeta teed.

Tammekoor – kui on tugev kõhulahtisus, palju parkaineid.

Vähiravi – saialill, turvas tugev organismi puhastaja.
Turba mask - Puhastab hästi ära naissuguorganid, näo peale pannes koorib akne ja vähendab kortse. (ainult seal rabas kus kasvab tuppvillpea taim Viljandis Parika rabas teatud sügavuselt võetud. Metsamooril on seguna saadaval poes.

Kõikide taimede vett, tõrvasalvi, nõgesesalvi saab osta  müügikohad on aadressilt:



Reede, 26. aprill 2013

Õppereis Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas

26.04 toimus õppereis Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas projekti  "Nelja Valla Kogu turismi turundusstrateegia koostamine" raames.
Külastasime Saue vallas asuvat Leivatuba, Vanamõisa vabaaja keskus ja külamaja, Hüüru mõisa ja Ääsmäe külakeskust. Leivatuba oli suur avastus, väike pagaritöökoda kus valmivad soojad saiad, pirukad, sepikud ja leivad.
Harku vallas vaatasime Humala kaitsepositsiooni ja Peeter Suure merekindluse rajatisi  ning Vääna külakoda ja Kumna mõisa.
Saku valda jõudsime päevalõpuks ja aega nappis nii jäi Metsanurmes käimata küll aga saime Saku mõisas toreda elamuse osaliseks, kus meeldiva klassikalise elavmuusika taustal räägiti meile mõisa ajaloost ja hetke probleemidest. Põgusalt tutvusime Kurtnas mootorratta muuseumiga ja külastasime ka Esko talu, kus maitsesime juustu, jogurtit ja nautisime kohalikust jogurtist tehtud kama.
Osalejad jäid rahule kuigi ilm näitas meile vahepeal suisa lumerätsakaid aga eks see eestimaa kevad ongi heitlik.
Projekt on rahastatud PRIA LEADER meetmest.

Kolmapäev, 24. aprill 2013

Tule meile külla!

Kui vajad kohta kus pidada pikniku, sünnipäeva, ettevõtte suvepäevi või niisama veeta lõbusalt aega siis tule Kaasikule, kus Sind ootavad saun, kümblustünn, piknikupaik koos varjualusega kuhu mahub umbes 40 inimest, metsarada, kvalifitseeritud loodusgiid ja rajamisel on õppeaed.





Esmaspäev, 4. märts 2013

Saku mõisas

Sellel pühapäeval 03.03 olime oma väikese käsitöö letiga väljas Saku mõisas ehk külas Maalil ja Mathildel, kes koos Prunoga kajastavad õllevalla lugusid. Saime osaliseks õllekoolitusel ja vaatasime kuidas Tiina meisterdas imelihtsate vahenditega kauneid lauakaunistusi.

Meie seebivaliku ´hulgast osutus populaarsemaks kitsepiimaseep koos kuivataud maasikate ja shkolaadiaroomiga ( kõlab ju maitsvalt).

Lisaks on meie valikus rahvusmustritega prillitoosid, kotid ja kohvikannusoojendajad.

Jätkuvalt on võimalik omale saunaõhtuks soetada ökoloogiline kitsepiima, mee, vetika, rohelise tee, jõhvikaseemne, maasika jne seepe. Kui omal sauna ei ole siis pakume ka saunateenust koos kümblustünniga.





Kolmapäev, 27. veebruar 2013

Müügil kitsepiima seebid!

Müügil on kitsepiima, rohelise tee, vetika ja jõhvikaseemne seebid, mis sisaldavad erinevaid aroomõlisid.

Samuti on võimalik tellida seebitegemise õpitubasid, hea võimalus arendada loovust ja nautida erinevaid lõhnasid.


2013-02-27 12.45.44.jpg

Esmaspäev, 25. veebruar 2013

Tule tee omale väike kingitus!

Kaasiku talu alustab oma hooaega töötubadega!

01.03. kell 18:00 alustame käsitöö seebi valmistamisega, millele järgneb saun ja lõõgastus kümblustünnis. Seebi tegemisel kasutame naturaalseid aineid. Igal osalejal on võimalus omale teha sobiva kuju, lõhna ja lisaainetega seep. Selge ilma korral on võimalik nautida täiskuud  (mis reedeks on küll pisut kahanenud)
Täiskuu annab erilist energiat naistele, seega tule tee omale naistepäevaks kingituseks seep ja lõõgastu väsitavast töönädalast.

Osalemise panus on 10eur.

Info ja registreerimine ( osavõtjate arv on piiratud).
Anu 5335 8212
kaasikuts@gmail.com


Esmaspäev, 14. jaanuar 2013

Kaasiku Taluseltsi tegemised

MTÜ Kaasiku Taluselts asutati 2009 aastal eesmärgiga arendada piirkonda seal juures Kirdalu külaväljakut. Kirdalu külaväljakule paigaldati 2007 aasta suvel kiik ja välikäimla. Projekti rahastas KOP
MTÜ Kaasiku Taluselts on koostöös Kodukant Harjumaaga korraldanud erinevaid koolitusi kogukonna liidritele.
On olnud koostööpartner MTÜ Viikingite külale kus 05.2010-05.2011 korraldati erinevaid õpitubasid ja loenguid arendamaks kodanikeühiskonda. Projekti rahastas MISA.
2012 alustas " Nelja Valla Turismiarengu strateegia koostamist" projekti rahastab PRIA

MTÜ Kaasiku Taluselts on MTÜ Nelja Valla Kogu liige, samuti kuulub juhatuse liige Anu Altmets MTÜ Nelja Valla Kogu juhatusse.

Nelja Valla kogu turismistrateegia koostamine

2012 aastal käivitas MTÜ Kaasiku Taluselts projekti "Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna" turismiarengustrateegia koostamine" . Projekt koostööpartneriks on Nelja Valla Kogu ja tööd ostetakse sisse OÜ Bonavil, kes teostas kaardistamise, koolituse ja hetkel koostab strateegiat, mis peaks olema kohalikele ettevõtetele koostöö tööriistaks. Projekti rahastab PRIA